Unistusest teostuseni: Miks ma seda teen?

Mina olen Jaak ja tere tulemast lugema minu teekonda! Mul on siiralt hea meel, et oled siia tee leidnud. Mulgi Maitse ja Marjamaius on minu südameprojekt, mis sündis soovist tuua midagi ehedat ja tervislikku meie kõigi toidulauale. Enne kui ma räägin lähemalt sellest, mis toimub meie tootmises, tahan ma teiega jagada, kuidas ma üldse siia jõudsin.

Ma olen suurema osa oma elust töötanud välismaal ehitusel. Kui ma päris aus olen, siis suurema osa sellest ajast ma unistasin. Unistasin sellest, et ühel päeval on mul oma ettevõte ja ma saan päriselt koju tagasi tulla. Mitte lihtsalt külla, vaid päriseks. 2024 aasta kevad oli see hetk, kus ma võtsin vastu otsuse, et nüüd on kõik. Ma tulen ära. Mul ei olnud toona veel selget visiooni, milline mu ettevõte täpselt olema saab, aga ma teadsin ühte. Kui on tahe, siis inimene saab kõigega hakkama.

Sama aasta sügisel seisin ma valiku ees, kas minna tagasi mugavale tavatööle või hüpata tundmatus kohas vette. Mul puudus igasugune eelnev ettevõtluskogemus. See oli hirmutav ja põnev üheaegselt, aga teadmatuse ees ma seisma ei jäänud. Ma panin end kirja koolitusele ja sealt see teekond pihta hakkas.

Tegelikult idanes see mõte minu sees juba paar aastat varem, kui olin külas oma heal sõbral Remol. Tema naine Kelly oli sünnipäevalauale teinud midagi sellist, mida ma polnud varem proovinud. Need olid marjakrõpsud. Need olid nii lihtsad ja samas nii uskumatult head. Ma mäletan, kuidas ma toona Kellylt uurisin, kuidas ta neid teeb, ja viskasin nalja, et neid peaks ju tootma hakkama. Ma ei teadnud siis, et kaks aastat hiljem teen ma selle nalja teoks. Kelly ja Remo, aitäh teile. Ilma selle õhtuta ei oleks ma täna siin.

Kuigi toidutootmine oli minu jaoks uus maailm, ei ole see meie perele võõras. Minu vanem vend Viktor peab Tallinnas VegB12 kohvikut ja minu ema oli kunagi kondiiter. Viktori tegemised on mulle alati julgustuseks olnud. Mitte selles mõttes, et kui tema saab, siis saan mina ka, vaid tema viis pakkuda ühiskonnale puhast toitu on mind sügavalt inspireerinud. See on teadmine, et me saame ise luua midagi, mis teeb teistele head.

Inimesed küsivad vahel, miks ma valisin tootmiskohaks just Mõisaküla. Mulle on alati meeldinud selle väikelinna rahu ja vaikus. Siin ei ole suurlinna kära ega tormamist. Kui mul on vaja mõtteid selgitada või uusi ideid genereerida, lähen ma lähedalasuvasse rabasse jalutama. Seal vaikuses sündis ka see kindlus, et ma tahan pakkuda toodet, mis on täiesti puhas. Ei mingit lisatud suhkrut, ei mett ega säilitusaineid. Lihtsalt marjade ja puuviljade vägi.

Jah, mu hommikud algavad vara ja õhtud venivad pikaks. Aga see tunne, et ma olen oma aja peremees ja loon midagi oma kätega, on seda kõike väärt. Aitäh mu perele, kes on mu kõrval seisnud, ja aitäh teile, et olete osa minu rännakust. See on alles algus.